Design is the silent ambassador of your brand
Paul Rand
maris.lindoja@gmail.com +372 5635 4250
Finantsinspektsioon uuendas 2015. aastal enda visuaalset stiili ning jätkas värske joonega aastaraamatute disainiga.
Väljaandes on olulisel kohal fotode ja infograafika kasutamine, mis teeb järelevalveasutuse aasta töö kokkuvõtte hõlpsamini loetavamaks.
Grupipildid on kombineeritud värviliste taustadega, et suurelt ja selgelt välja tuua peatükkide numbrid ning nii muuta peatükkide algused mängulisemaks.
Logo on kaanele trükitud UV kohtlakiga.
Aastaraamatu fotod: Jake Farra.
│ Finantsinspektsiooni aastaraamat 2016
Livia Vosman, Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht:
Koostöö Maris Lindojaga sujus suurepäraselt, seda nii aastaraamatu kujundusprotsessi kui ka tootmise osas. Seekordse aastaraamatu tegi eriti töömahukaks fotode suur hulk, sest tahtsime inspektsiooni 15. tegevusaasta puhul kõik oma inimesed üles pildistada, et ühelt poolt tunnustada enda töötajaid ning teisalt lisada finantsjärelevalve tööle inimlikku mõõdet. Marise koordineerimisel said kõik tööd kiirelt ja kvaliteetselt tehtud.
Kunstnike Liidu aastaraamat peaks mahutama nii üksikkunstnike olulisemad saavutused kodu- ja välismaal, erialaliidu korraldatud näitused ja kunstiprojektid, alaliitude initsieeritud teemanäitused kui ka lühiülevaate muust Eestis toimuvast kunstielust. Probleemiks on mitmekülgse info surumine ühtse kujunduse raamidesse, aastaraamatute disain on hoitud läbi aastate nii lihtne kui võimalik. Aastaraamat annab ülevaate organisatsioonist tervikuna ja seega ei saa ühegi üksikliikme töid esile tõsta: organisatsioonist ülevaate andmise huvides on reprode osakaal aastaraamatutes väiksem kui kunstiväljaannete puhul tavaliselt.
Olen Eesti Kunstnike Liidu aastaraamatuid kujundanud aastast 2006, kokku kuus väljaannet. Seekordse raamatu kujundust siduv detail on geomeetriline lainemuster. Kaanel on muster teostatud tagasihoidliku läbipaistva kohtlakiga.
Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu asepresident:
Eesti Kunstnike Liidu pikaajaline koostöö Maris Lindojaga on olnud ülimalt inspireeriv ja kui nii võib öelda, turvaline.
Olles aastate jooksul teinud koostööd mitmetes erinevates projektides osalenud disaineritega, eristub Maris Lindoja
lisaks visuaalselt nauditavale ja tasakaalustatud kunstnikukäekirjale ka erakordse pühendumuse, täpsuse ja põhjalikkuse poolest.
Marisele võib alati kindel olla, tema loominguline- ja tööprotsess on kiire, teravapilguline ja materjalisse süvitsi minev. Maris on lisaks
väga heale disainerile ka äärmiselt usaldusväärne koostööpartner, kes suhtub kõigisse projektidesse harukordse tähelepanu ja hoolivusega.
Digimeister on Hariduse Innovatsioonikeskuse koolitusprogramm kutsekoolide õppejõududele, õppetöö korraldajatele ja juhtidele. Koolituste eesmärgiks on digivahendite parem kasutamine kutsehariduses, koostöö ja ühendavad oskused. Töövahendite ja noolekursori sidumine ühe joonega kujutab just tarvilikke ühendatud oskusi, nii käelisi kui digitaalseid.
Kunstnike Liidu iga-aastaste kureeritud ülevaatenäituste kataloogid annavad „seinast-seina“ ülevaate kujutava kunsti hetkeseisust. Puudub siduv stiil või vorm, kõik teosed peavad olema kataloogis üheväärselt esitatud. Sellise probleemi lahenduseks on minimalistlik disain, leheküljed on komponeeritud „tühja valge seinana“ teoste eksponeerimiseks.
Ümberõppeprogramm koolitab tarkvaraarendajaid, esimene lend lõpetas kevadel 2017. Logol kasutatud noolekursor kordub trükistel kujunduselemendina. Firmagraafikas on kasutatud intensiivset ultramariinsinist, ekraanile ja IT teemaga hästi sobivat tooni. Trükistele leidsin sama tooni sobivad materjalid.
Lõpetajale tuli välja anda tunnistused ning lektoritele, praktika juhendajatele ja praktikakohti võimaldanud ettevõtetele tänukirjad. Väikestele kogustele tuli kasutada digitrükki ja selleks otsisin ja kombineerisin kõige uuemaid võimalusi. Tunnistuse kaaned on valmistatud effektsest läikega disainpaberist, millele on tehtud multilõikuriga tunnistuse hoidmiseks kaarekujuline lõige ning UV-printeriga valge trükk. Juhendajate tänukiri on trükitud effektse hõbedase digifooliumiga. Ettevõtte tänukiri, mida saab seinale riputada, on trükitud valge UV-prindiga värvilisele pleksiklaasile.
Salapärane ja lummav ikoonikunsti on disainiülesandena ülihuvitav teema. Ikoonimaal on aegade taha ulatuv kindlate reeglitega traditsioon, ikoonimuuseum aga kaasaegne institutsioon. Firmagraafikas on seega vaja väljendada nii kaasaega kui traditsioone. Logoks on valitud levinum motiiv ikoonimaalis, jumalaema lapsega. See aegumatu motiiv on edasi antud tänapäevase lihtsustatud joonega. Vastukaaluks logo lihtsusele disainisin ikoonidel kasutatavast ornamentikast tuletatud ehisriba, mida kasutatakse trükistel eri värvkombinatsioonides erinevate teemade märkimiseks.
Suurepärase Vene ikoonide kollektsiooniga eramuuseum ikoonimuuseum.ee
GoSwift on järjekordade broneerimissüsteemide lahendusi pakkuv ettevõte. Messil osalemiseks loodi uus, GoSwift Coffee teenus, mis aitab kontakte luua. Messikülastaja saab broneeritud ajal GoSwifti messiboksist tasuta suurepärase masinakohvi. Disainisin logo, kus asisele GoSwifti logotüübile on lisatud voolav ja lopsakas Coffee. Veebilehel on kombineeritud kuldpruuni kohvimeeleolu GoSwifti aktiivse oranži tooniga.
Kinnisvara hindajate ühing tegeleb hindajate atesteerimise ja kutsetunnistuste andmisega. Logo disainimisel oli vajalik näidata ennekõike usaldusväärsust ja püsivaid väärtusi. Minimaalne geomeetriline vorm assotsieerub nii ehitise kui stabiilsusega. Selline lihtne, täpne ja korrapärane kujund täidab hästi seatud ülesande ühingu järjepidevuse ja püsivuse väljendamiseks.
Alustava digikirjastuse logo väärtustab kirjastamise traditsioone – selge ja loetav kiri. Firmagraafikas on kasutusel tüpograafiline taust elegantsete tähevormide mänguga.
Signature disainimajas on ühe katuse all erinevad loovettevõtted – fotostuudio, disaini- ja keraamikatöökojad. Juhatuse soov oli siduda ühe katuse all olevad ettevõtted lisaks samale keskkonnale sarnase identiteediga; nii toetab visuaal sünergia kujunemist. Lahendusena eristasin tegevusalad ühenäolisel logotüübil ühe nutika detaili vahetusega.
Hariduse Innovatsioonikeskus korraldab 3-4 korda kuus veebiseminare, kus on lisaks õpetajatele ja õppejõududele võimalik vabalt osaleda kõigil huvilistel. Seminaride teemad on väga erinevad, seetõttu ei saanud logo kujundada seminaride sisu järgi. Logo visuaali määras seminaride toimumine veebipõhiselt, enamus esinejaid / kuulajaid jälgivad videoülekannet ja suhtlevad, „peadpidi arvutis“.
Koolitusprogrammi logo võtab kokku hariduse uuenemise vajaduse digiajastul ja püsivad väärtused: pikslitest kujuneb hariduspuu. Koolitusprogramm koosneb kuuest moodulist, igal neist oma tunnusvärv ja illustratsioon.
Trükis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele, mis tutvustab European Schoolneti ja HITSA Innovatsioonikeskuse koordineeritud Sõpruskoolid Euroopas / eTwinning programmi. eTwinningu peamiseks osaks on õpiprojektid, kus eri riikide eakaaslased õpivad koos, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid. Brošüüri eesmärgiks on tutvustada osalejate kogemusi ja innustada nende lugude kaudu projektiga liituma, disain on projekti olemusega sobivalt mänguline ja rõõmsameelne. eTwinningus osalejad on energilised ja uuendusmeelsed õpetajad ning õpilased, mida rõhutasin kasutades erksaid värve ja lapsemeelseid kujundusvõtteid.
Brošüür │ eTwinning 10.pdf
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud digiloovtööde konkursi plakat. Konkursi sihtgrupp on algklassidest gümnaasiumiõpilasteni, hinnatakse fantaasiat ja oskuslikku tehnoloogiliste vahendite kasutamist. Konkursi teema on vaba ja minulgi olid vabad käed ülemeelikute ning fantastiliste elukate joonistamiseks.
Plakat │ Lahe asi.pdf
Ajakohasem Tiigrihüppe logo struktuurselt uuenenud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele. Tahvelarvutist maailma uudistav tiiger on stiliseeritud HITSA uut tunnusgraafikat järgides: tiiger on kokku sobitatud kolmnurkadest samuti nagu HITSA logo. Disaini eesmärk oli kujundada abstraktse, lihtsavormilise graafikaga sõbralik ja uudishimulik tegelane.
Girf on rahvusvaheline tarkvaraarendusettevõte, mis pakub kvaliteetseid lahendusi nii avaliku kui erasektori ettevõtetele. Lisaks tarkvaraarendusele on firma tegevusvalkonnad infosüsteemide analüüs ja konsultatsioonid ning tervisejälgimise lahendused. Logo esitähe vasakust poolest disainitud sulg näitab nende peamist tegevust – koodi kirjutamist. Mustal taustal sulg kordub kujunduselemendina.
Torutööde ja suundpuurimisega tegelev ettevõte vajas stabiilsust ja usaldusväärsust rõhutavat firmagraafikat. Tulemuseks on kompaktne ja jõuline logo, mis sobib hästi mehisele ettevõttele.
Tellija, Eesti Metsaseltsi eesmärgiks on suunata metsanduse arengut. Ühe ettevõtmisena korraldab Metsaselts igal aastal üle-eestilist metsanädalat. Metsanädal vajas ürituse sõnumi laiemale sihtgrupile suunamiseks senisest atraktiivsemat tunnusgraafikat. Selleks tuli kõigepealt uuendada metsanädala logo ja koos sellega luua ühtne graafika kõigile metsanädalaga seotud üritustele.
Logo lahenduse võtmeks sai fakt, et enam kui pool Eestist on kaetud metsaga. Kolmnurksetest „kuuskedest“ Eesti-kujuline märk illustreerib seda rikkust ja eestlaste suhet metsaga. Lihtsatest kujunditest logo tuletub rahvakunsti geomeetrilisest ornamendist ja loob seose kultuuripärandiga. Metsanädala kujundused on lahendatud minimalistlikult suurte värvipindade ja lihtsa korduva geomeetriaga.
Brošüür │ Müüdid metsanduses.pdf
Heiki Hepner, metsanädala korraldaja:
Vahepeal käest kaduma kippuv ühtne stiil leidis metsa ja metsanduse jaoks piisavalt konservatiivse, samas värske ja kaasaegse lahenduse.
Reibas smiley-logo lastekaupade ja matkatarvete maaletoojale. Eesmärgiks oli luua firma tegevusele vastav rõõmsameelne logo, et jätta mulje nooruslikust ja aktiivsest ettevõttest. Tellija eelistuseks olid kirkad värvid ning soov olla kõike muud kui konservatiivne. Logo on hästi tuntud sümboli arendus, mis teeb selle hetkega ära tuntavaks ja meelde jäävaks. Firma sai endale naerunäo, mis tekitab elevust ja rõõmsaid vastukajasid. Lustlik lahendus näitab, et eristumiseks pole vaja olla maailmas ainulaadne, sest ka tuntud kujund toimib suurepäraselt.
Eesti Tööandjate Keskliidu algatatud tööandjate manifest aastateks 2015–2020 avaldati 2014. aasta sügisel. Manifest on koostatud valdkondade kaupa, igale peatükile lisasin illustratsiooni, mis seob infograafika tekstiga. Õhuline graafika annab komplitseeritud valdkonnale kergema ja inimlikuma mõju. Sisult keskendub manifest töötavate eesti inimeste ettevalmistusele ja elujärje parandamisele.
Brošüür │ Tööandjate manifest.pdf
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituse „Liblikapüüdja Ede Kurrel“ kataloog.
Tellija sooviks oli väike kõvakaaneline album. Minu töö oli maketi loomine, küljendamine, fototöötlus ja kaane lahenduse leidmine – mustale kaanele hõbedane siiditrükis liblikas. Napp must-hõbedane lahendus kataloogi kujunduses rõhutab Ede Kurreli ehete ajatut väärtust ning toob hästi välja väärtuslike kivide ja emaili sära.
Millele peaks mõtlema, kui soovite luua uut firmastiili või uuendada olemasolevat?
Vähesed ettevõtted mõtlevad asutades kohe firmastiilile, sest firma käivitamine on olulisem. Teie äri edeneb, kliendid on rahul, „ajate oma asja“. Iga kord, kui tekib vajadus uuele tellijale esitada visiitkaart, on veidi piinlik ja asute vabandama. Kui olete end sellisest olukorrast avastanud, millele kõigepealt tähelepanu pöörata?
Logo ei pea jutustama sellest, kuidas ja mida firma toodab. Mõelge märksõnadele, mis iseloomustavad teie toodet. Unustage erialased terminid ja sõnad „kvaliteet“, „usaldusväärsus“ ning „aastast 1866“. Betoonelementide tootja logo eeldab stabiilsust ja toekust, kuid neid omadusi ei pea tingimata kujutama betoonvalu või ehitisena. Pilku püüab pigem ainukordne või vaimukas kujund, mis ei väljenda firma tegevusvaldkonda otsesõnu, vaid sümboli omaduste kaudu.
„Toodame telliseid“ on lihtsam kujutada kui seda, et need tellised on tõesti vastupidavad või et neist tellistest kamin annab elamule moodsa ilme. Kindlasti on ostja ka „lihtsalt tellistele“, kuid kaasaegsemate toodete ostja ootus on just väärtused, mitte „lihtsalt telliseid“. Kui teie firma kuvand on trendikas, eeldab ostja, et seda on ka teie tooted.
Teil on sisukas logo, kuid tuleb arvestada ka teiste sama ala ettevõtetega. Kui tegevusalaks on aiandus, tundub esimese hooga roheline taimemotiiv või värviline lilleõis tore lahendus. Üllatus, üllatus – enamus konkurente arvab sama. Nii peabki logo kujundamisel mõtlema kaugemale ja selgelt määrama, mis konkurentidest eristab. Müüte samu taimi, aga lisaks abi istutamisel ja hooldamisel?
Kuidas panna ühte kujundisse kokku kõik firmale olulised sõnumid? Ärge heituge, kui disaineri pakutud esimese kolme kavandi seas pole õiget – hea logo välja töötamisega ei saa kiirustada. Leidmaks seda iva, mis on hästi mõistetav ja toob „ahaa“-äratundmise ka asjasse mitte pühendatule võtab aega, kuid pole võimatu.
Logo on vaid üks firmagraafika element, samavõrd tuleb tähelepanu pöörata värvide, fotode, graafika, kompositsiooniprintsiipide, trükiste formaatide ja tüpograafia kasutamisele. Hästi toimivaks firmastiiliks on vajalik järjekindlus – korrastatud ja teadlikult kasutatav firmagraafika suurendab ettevõtte tuntust, usaldusväärsust ja väärtust.
Millele peaks mõtlema, kui soovite välja anda uut trükist?
Pilkupüüdev kaas on esimene, mida raamatu juures märkate. Kauni kaane kujundamine pole siiski peamine, millega tegeleb trükimeedia disainer.
Kuidas saada teksti- ja pildimaterjalist, mis võib esialgu tunduda kaootilise failihulgana, selge sõnumiga ja hästi loetav väljaanne? Mismoodi saavutada teksti ja illustratsioonide autori soovitud tulemust? Hea trükise kujundus lähtub ennekõikke sisust ja otstarbest – mida ja kellele soovitakse öelda. Hästi kujundatud trükise saate, kui peate silmas:
Igal kirjatüübil on oma iseloom ja nende valik sõltub väljaande otstarbest ja teksti laadist. Pealkirja fondi valikul pidage silmas eristumist, põhiteksti kirjatüübi puhul loetavust. Suuremahulise tekstiga ilukirjandusteose või teaduskirjanduse kirjatüübiks sobivad paremini antiikvakirjad, lühemateks infotekstideks või pildimaterjali saatelauseteks plokk-kirjad. Lisaks kirjatüübi valikule mõjutab loetavust õigesti valitud veeru laius ning optimaalsed sõna- ja reavahed.
Kas olete märganud, et ajakirja lapates vaatate sageli kõigepealt fotosid ja lugema hakkate alles siis, kui pilt äratab huvi? Tekstile lisatud fotod, illustratsioonid ja teabegraafika mõjutavad väljaande meeleolu enam kui kirjatüübi valik. Samuti on need vajalikud tekstis vahelduse loomiseks ja sellega vaataja tähelepanu hoidmiseks. Kujundajana tean, kui palju kauneid fotosid tuleb terviku huvides raamatust välja jätta. Tekib kiusatus lisada pildimaterjali rohkem ja väiksemalt, kuid tikutopsisuuruseks vähendatud foto on infokandjana kasutu.
Pealkirjad, alapealkirjad, tsitaadid või esile toodud faktikogu aitavad lehekülge liigendada ja on lugeja tähelepanu hoidvateks pidepunktideks. Samuti on vaja ühtlustada teksti sees rasvaselt või kaldkirjas esile toodud sõnade ning lõikude stiil ja hoida nende arv minimaalne. Viited väljaandele, peatükile või artikli jätkumisele aitavad lugejat sisus orienteerumisel kui need jäävad tagasihoidlikuks. Silmatorkavalt suur leheküljenumber või lehe servast piiluv graafiline lisand mõjuvad ühe lehekülje piires huvitavalt, kuid kui needsamad elemendid korduvad kümnete lehekülgede kaupa, hakkavad need tähelepanu kõrvale juhtima ja trükis ei täida oma eesmärki.
Vaba ruum on trükises sama vajalik kui selle sisu. Tihedalt täis topitud leheküljed väsitavad vaatajat/lugejat ja väljaanne pannakse kiiresti kõrvale. Olulised tekstilõigud või illustratsioonid vajavad esile toomiseks ruumi enda ümber, suured rahulikud pinnad aitavad keskenduda ning loovad süvenemiseks vajaliku meeleolu.
Graafiline disain, korporatiivse visuaalse identiteedi loomine
Trükiste kujundamine ja küljendamine
Infograafika, illustratsioon, fototöötlus
Multimeediaprojektide visuaalse ja sisulise kontseptsiooni loomine, animatsioon, kasutajaliidese disain
2012 Eesti keele e-õppe programm „Keeleklikk“ www.keeleklikk.ee
2007 14. Tallinna graafikatriennaali identiteet ja trükised
2006 Fazer Confectionery elektrooniline tootekataloog
2005 Tuleohutusteemaline õppeprogramm „Kustuti“ www.kustuti.ee
2004 13. Tallinna graafikatriennaali identiteet ja trükised
2002 Liiklusteemaline arvutimäng „Siia-sinna läbi linna“
2000 Eestit tutvustav multimeediaprogramm Hannoveri EXPO-l
2014 – 2017 Eesti Kunstiakadeemia erinevad täiendkoolitused õppejõududele
2014 Eesti Kunstiakadeemia veebidisaini õppekava
2013, 2014, 2015 Eesti Kirjastuste liidu tüpograafiaseminar „Kirjak“
2013 Antalise koolitus „Paber / prepress / print“, koolitaja Elari Kingo
2013 Stefan Sagmeisteri seminar „Kuidas puudutada südant“
2012 Leon Bergeri brandingu seminar
2010 Disainikeskuse, ESA ja BDA loomeettevõtluse baaskoolitus „Loome äri“
2010 K-Prindi trükikool
2010 Disainikeskuse seminar „Kaasaegne raamatukujundus ja kirjastamine“
2009 Tallinna Ettevõtlusameti seminar „Edukas esimesel katsel“
2006 Disaini Innovatsioonikeskuse seminaride sari „FutureSense“
2005 Altex Marketingi e-turunduse seminarid
2005 Disaini Innovatsioonikeskuse seminarid „Intellektuaalomand ja selle kaitse“
2011 – 2017 Lepinguline õppejõud Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia meediagraafika osakonnas.
InDesign, veebigraafika ja Flashi kursused.
2011 – 2012 e-õppe arendusfirma Chiron Media, disainer
2002 – 2008 Multimeediafirma Ziil, disainer/art director
2001 – 2002 Lepinguline õppejõud Tallinna Pedagoogikaülikooli Reklaami ja Meedia osakonnas.
Kursus „Disaini ja kujunduse alused reklaamis“
1999 – 2001 Multimeediafirma Cool Bars, disainer/art director
1997 – 1999 Kontuur Leo Burnett, disainer
1995 – 1996 Tõnissoni Reklaamibüroo, disainer
1985 – 1992 Kohila Paberivabrik, disainer
2013 september e-õppe uudiskiri „„Kustuti“ – tuleohutuse õppeprogramm koolinoortele“
2012 29. november Postimees „Haridus vajaks „Teeme ära!“ visiooni“
2012 oktoober Äripäeva kuukiri „Juhtimine“ „e-kursus – ela kaasa ja proovi järele“
2012 17. august Postimees „Võimalus jõuda e-õppega eikuhugi“
2012 15. juuni Postimees "Alustada tuleb sisust, mitte tahvelarvutitest“
2012 Goethe Instituudi kodulehekülg „Kas õpilaste väheses õpihuvis on süüdi digiajastu „mänguasjad“?“
2003 Multimeedia kasutusvõimalusi tutvustavad artiklid Äripäeva lisas ITee 1 2
2000 – 2003 Eesti Kunstiakadeemia e-meedia keskus, interaktiivse multimeedia magister.
Magistritöö teema „Digitaalne ruum“
1994 – 1999 Eesti Kunstiakadeemia Disainiinstituudi graafilise disaini osakond, graafilise disaini bakalaureus.
Diplomitöö „Tallinna Sadama interaktiivne esitlus“
1981 – 1985 Tartu Kunstikool, diplom naha kunstilise kujundamise erialal
1973 – 1981 Tallinna 46. Keskkool